Mind viis selle idee juurde tänane lõbus video (ja sellega seotud arutelu) @petrplechactradeczilt. Ma nõustun täielikult suure osa videos esitatud teabega. Kuid ma tahan seda veidi teise nurga alt vaadata. Ma tegelikult püüdsin mõelda, miks mulle tegelikult dividendiaktsiad nii väga meeldivad. Ja miks ma neid oma investeeringutes eelistan.
Ma võiksin hakata viskama kõiki uuringuid, statistikat ja numbreid, mis ütlevad, et dividendiaktsiad on ajalooliselt ületanud oma mittedividendivaid aktsiaid. Et nad on vähem volatiilsed ja nii edasi. Loomulikult kaasan ma seda kõike oma investeeringutesse. Ja loomulikult võtan ma arvesse nende arvamust, kes on selle lähenemisviisi vastu.
https://www.youtube.com/watch?v=dPEb7Taz5IY&t=1s
Kuid ma olen oma mõtetega jõudnud hoopis teistsugusele järeldusele. Kindlus on minu jaoks kaugelt kõige tähtsam. Tagaukse tulevikku.
Ma olen kohutavalt kade oma sõpradele, kes saavad teha otsuseid "nüüd ja siin". Ma ei saa seda teha. Kui ma pean tegema kiire otsuse, kus mul ei ole olnud võimalust kaaluda kõiki kriteeriume, muutujaid, valmistada ette tagauks, ei tunne ma end üldse mugavalt. Sama kehtib ka investeeringute kohta. Ma tahan lihtsalt olla kindel, et mul on sissetulek, millele ma saan tulevikus toetuda. Alati peab olema tagauks.
Ideaalne stsenaarium on muidugi dividendide reinvesteerimine. Kui ma oleksin aga kasvuväärtpaberitele keskenduv investor ja peaksin vajadusel likviidsuse saamiseks müüma, siis kardan, et teeksin olukorra surve all just sellise ebamõistliku otsuse. Samas kui dividendide puhul võin ma lihtsalt mõnda aega mitte INVESTEERIDA. See võtab mulle elus suure kivi seljast. Kindlus, et mul on mingi tagauks.
Kas teil on sarnane asi? Mis on teie peamine põhjus, miks te investeerite dividendiaktsiatesse? Kas see on puhtalt objektiivne valik, sest need pealkirjad on paremad? Või tunned sa samamoodi nagu mina? Või olete te vastuhakkajad? Igal juhul jagage kommentaarides! 😇
Vastutusest loobumine: See ei ole investeerimissoovitus. Ma lihtsalt jagan oma teooriat ja vaatenurka.